Jaga postitust:Share on Facebook
Facebook

Rõõmsa NeoLife kliendi lugu

Täna astume sammu tagasi minevikku ja vestleme Genrik Pavliukianeciga, Rio paraolümpia resultatiivseima mängijaga, tema esimesest kokkupuutest NeoLifega.

interviu-su-genriku-po-apdovanojimu-rio
Foto: Rimantas Navickas

minu esimene kokkupuude NeoLife toodetega oli 2014. aastal kui mu sõber ja NeoLife edasimüüja Laimutė Mizgirienė kutsus mind seminarile, kus räägiti spordist ja tervisest.
Hakkasime koos tiimikaaslase Mariusega neid tooteid kasutama kui treenisime Seoulis toimunud IBSA maailmamängudel osalemiseks.

Sellest ajast alates kui hakkasin NeoLife tooteid tarbima, tundsin end palju energilisemana, minu keha ainevahetus oli paremas tasakaalus ning mu keha oli võimeline peale pikki treeninguid paremini taastuma. Peale maailmamänge võistlesime ka Euroopa meistrivõistlustel ning tänu NeoLife toodetele pidasin hästi vastu ning püsisin energilisena. Mängisin ilma pausideta ja ei tundunud hetkekski, et jääks puudu energiast või heast enesetundest.
olin toodetest saadud tulemustega nii rahul, et otsustasin nad võtta kaasa ka pikale treeningperioodile Riosse. Äärmiselt oluline on saada kõiki vajalikke toitaineid ja veelgi tähtsam on saada toitained täistoidust. Minu naine ja 9 aastane tütar tarbivad samuti NeoLife tooteid ja võin täie rahuloluga öelda, et kogu eelmise aasta olid nad energiast tulvil ega jäänud kordagi haigeks. Ma arvan, et selle eest peab tänama NeoLife’i.

Me kõik teame toitumise tähtsust hea enesetunde tagamiseks ja alati parimas vormis olemiseks, aga eesmärkide saavutamiseks on vaja ka motivatsiooni. Palusime Genrikul jagada oma mõtteid edust ning rääkida, mis teda motiveerib.

genrikas-kaireje-ant-apdovanojimu-pakylos-2016-rio_quote
Foto:Rimantas Navickas

Edu loovad sinu kogemused ja ettevalmistuse tase. Parimaks motivatsiooniks on head tulemused kõige tähtsamatelt võistlustelt, minu puhul paraolümpialt. Meie rahvusmeeskond on võitnud juba varem mitmeid medaleid erinevatelt võistlustelt ja ka paraolümpialt, aga paraolümpia kuldmedal oli veel puudu. Mind motiveerib kõige paremini minu eesmärk. Mulle meeldib jagada suured eesmärgid väiksemateks ja liikuda samm sammu haaval. Mõne aja pärast näedki, et ei pea olema väga erilisi eesmärke. Kui sa võtad sammu ja saavutad midagi, püüdled automaatselt kohe järgmise kõrgema eesmärgi poole ning rühidki sedaviisi tippu välja.


Paraolümpial 2016 oli mul 2 eesmärki – võita kuldmedalid ja võtta revanš oma konkurentidelt. Mul oli ka kolmas, salajane ja isiklik eesmärk – ma tahtsin endale selles vanuses (40) tõestada, et olen suuteline tiimiga lõpuni välja minema. Vigastasin enne paraolümpiat oma kätt ja polnud sugugi kindel, kas suudan mängida. Aga ma mõistsin, et need 170 mänguminutit on nii lühike aeg võrreldes pikkade treeningtundidega.
Kuldmedali võitmine oli suurepärane tunne, aga mitte päris selline, nagu ootasin. Ma ei tundnud sama, mida esimese medalivõidu puhul. Ma teadsin, et ilmselt on need minu viimased mängud. Ma tahtsin nii väga tippu jõuda, aga kui ma sinna jõudsin, tundsin kurbust, sest aeg oli käes lõpetada. Rohkem mul spordialaseid eesmärke ei ole.
Täname väga Genrik Pavliukianecit oma loo jagamise eest. Loodame, et ta suutis teid inspireerida eesmärkide nimel tööd tegema ja olema parimad liider oma tiimile!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>